24.1 C
Nador
Ssebt 27 Yulyu 2024

Tiḥeryaḍin n tayri deg wamud n “ Reɛwin n tayri ” n Karim Kannuf

“Reɛwin n tayri”, Amud n Karim Kannouf

Yura-t Saɛid Belɣerbi

Tayri deg usefru Arifi:

Deg waṭṭas n isentilen (les sujets) d tɣemmar i di yenna umedyaz Arifi izlan-nnes, tiɣawsiwin-a nettaf-itent aṭṭas qqnent ɣer tudert-nnes d tmukrisin i di ittedder wegdud, am tmukrist n tezwagt (l’immigration) d tmagit d trezzut x tseqqar d waṭṭas nniḍen, maca mala nekker negga ijjen usijji x usentel n tayri deg wesneflul Arifi a naf ittawi tasɣart temɣar zi merra tasekla i ittwannan niɣ i ittwarin.

Mala nekkes afrag x tsekla tarifit a nettwala aberru n yezlan qqimen d agla, ttawyen-dd x tayri d rriḍa d tmukrisin-nnes, d imenɣan d ixeyyiqen d ubeṭṭu-nnes, izlan-a dag-sen ijjen leɛrasi n umawal yemɣar s waṭṭas, yeqqen ɣer tayri, am: (bunarjuf, lkiyya, llif, ixellaḍen, icekkamen, tisennart, lebher, lebhut, timessi, tameddit, beṭṭu, mami, tmamit, mudrus, tmudrust, ul, tayarzawt…) Zzat i merra tibridin n trumansit; ɣer yella tiɣuni aked temnaɣt n Arif iffulkin, d tkarda (carte) n tewtemt d uwtem amaziɣ.

Deg issegwussa-ya imeggura, iked umussu n usneflul d tarrit n taynit i tira s tutlayt tamaziɣt, nettaf tamedyazt tarifit ula d nettat teɣza-tt tayri, mamek i tudef ulawen n irifiyen, agdud-a i ittwassnen d ayt n wefra d tlelli (la paix et la liberté).

-Tiheryaḍin n tayri deg wamud n “Reɛwin n tayri”:

Tabridt n tira n usefru Aarifi tennufsel zi tɣarast taqburt, asefru-ya yiweḍ ad yemqudda iked usneflul ameḍlan, s isentilen d tebratin d tmitar i yeksi di tira-nnes.

Wami reẓmeɣ tiburjatin n udlis n Karim KANNUF(1) i umi yegga azwel: “Reɛwin n tayri”(2), ukiɣ iked arrbu n tayri ittbeqqaḍ taykitin-inu am usteftef n tefsut x iyemmumen n tidrin, ssurfeɣ jer isekkilen-nnes, swiɣ zi tiziḍt n tawalin-nnes, ufiɣ ixf-inu deg wammas n tbeḥḥar, ijeddigen-nsent d iɣedduten n yiwalen ssuren s usefru, mani i yiweḍ wezlawi ad yini min wer izemmer yiles a t-yini.

D tidet dinni ca n taykitin wer ɣer-sent bu wawalen, maca azlawi-nneɣ yenna-tent d asefru, wami dd-iderreɛ i yijjen tesmuḍt n tiwalin, isessu zeg-sen isefra n wedlis, mani azlawi yessawal ɣer taykint n umeɣray s taykint n tayri, nettesla ɣer-s yeqqar di tqessist i umi yegga azwel: “Axmi tesniɛmiled…”:(3)

Di tubuḍin-nnem ttakiɣ aked tnannit
Ttakiɣ qaɛ min dag-m, x min dag-i ttinit.
Axmi tesniɛmiled, ttmeḥḥece dag-m tisit
Mani ɛad ul-inu aneglan n taykit!

Deg wedelis n “Reɛwin n tayri”, mkul taqessist tettasem zi tenniḍen, melmi ma teɣrid taqessist ad tinid tin tif zi ta, isefra n wedlis cennun ijjen tsimfunit n tayri, maca lebda ittɣima wedlis yerbu x tefray-nnes yewt n usentil, tiqessisin-nnes mserwasent, ttnessisent-idd merra zeg yijjen tenda, taɣbalut n tayri.

Deg uɣezdis-a nzemmer a nini x “Reɛwin n tayri” d adlis amaziɣ amezwaru i di nettaf tiqessisin-nnes merra d tacniwin n usentel.

Maca tiḥeryaḍin n “Reɛwin n tayri” rrint-idd azal i tira x tmexsa d rriḍa, di “Reɛwin n tayri” ikessi-yanegh wezlawi ɣer yijjen useqsi itterjiji jer yilsawen-nneɣ, ma nzemmer a nari tayri s tmaziɣt, niɣ a nari tmaziɣt s tayri?

Nettesla ɣer wezlwai itterra-dd x useqsi-nneɣ, mani yeqqar x weɛban n wedlis:

Necc i ɣa yerren tayri tessawal tamaziɣt.
D necc i das ɣa yeggen di qaɛ ul tazeddiɣt.
Asefru-inu d leɛwin d tniɣt asl tniɣt.
Yudum x Wemasterdam sḥessen-as deg Utrixt.

Netaka iked wawal axminni dd-ittreẓẓa tafukt d tisefḍawin n tfawin, ibeṭṭa-tent x-aneɣ d tiqessisin d tiwsin, awal ittreẓẓa jer imeẓẓuɣen-nneɣ am iceqfan n tlaxt, mala nerra aceḍriq ɣer uma-s a nerr taydurt n tayri ɣer uraq-nnes, di ɣa nsess tiziḍt n wawal i ɣer yella ijjen llɣa yefsus am umulleɣ n waman x taryiwin n idurar d izuɣar, mani tent-yercem Karim d tudert di tefray n wedlis-nnes.

Nettwala azlawi yessen ad igeffeḍ awalen, a ten-isettef ijj zzat i wenniḍen, a ten yeggʷ, a ten-yefren zi min yexs netta, mani yeẓẓu aṭṭas n tewlafin, yessemqudda-tent ikd tamiri-nni zi yufes wul-nnes, d wulawen-nneɣ, deg usefru-ya yessawal ɣer yijjten zag-sent, mani das-yeqqar; cem temserwased iked waẓẓri n tfukt: (4)

Mala texsed-ayi, day-m rebbi ini-t
Mamek dam-t-yeqqar wu -inu s tɣuyyit!
A dam-ggeɣ tameɣra di tziri, ɣar ini-t!
Ad snewjweɣ itran, ma tfukt, d cem nnit!

Yessuruf s tayri x tfednin n wawal, ittmurud x tma n taykitin-nneɣ, mani nettaf yewca azal i tiɣit n wawal n tenni s wawal n usefru, awal di yerra taynit waxxa azlawi ittaka iked yexf-nnes yemmut, yeqqar: (5)

Tiwalin-nnem d artax, di laxert-inu reffsent,
Sfaqant-ayi afaqi, mmuteɣ, sḥesseɣ-asent.
Tiwalin-nnem d aryer, necc d tisfay-nsent.
Amcum x-sent yugel, yefteḥ laggʷaj-nsent!

– Tayri yemmuden s ireyzazen n umezruy amaziɣ:

Deg wamud n “Reɛwin n tayri” anagi n taykitin, mani daneɣ ikessi wezlawi x tlict n uxarres-nnes, n zekkʷu ɣer ujemmaḍin di yusus wul n umiri i yeccin “Bunarjuf” x tgellidin n umezruy, Tunaruz, Numidya, Buya.. i irecmen tawengimt-nneɣ s tewlafin n tayri, aswingem n wezlawi gɣer wazal n Tmezɣa d ayt bab-nnes, i t-yejjin ad yari tutlayt n usefru-nnes s ulaɣi ɣer Numidya, netta ittɣuɣud ɣer-s am bab n usafar zi qqaɛ aṭṭan-nni day-neɣ, ittwala ɣar-s d aman n tfeswin i yessexsayen afadi: (6)

Mudeɣ tifras-nnem, a Numidya mudeɣ
S qaɛ ilsawen n umaḍal necc ɛad ɣer-m ffudegh!
Mudeɣ necc mmuteɣ, mudeɣ necc ggureɣ
S izenzaren n tfukt, s isekkilen n wureɣ
Cemm d aman n wedfel, cemm d aḍu i sekkfeɣ
Cemm d asafar i buḥbel i melmi ma helkeɣ.

Deg yijjen usennif nniḍen, zi tmedyazt ɣer yella wezwel: “Cemm?”, ittetter zi Tunaruz ad teffeɣ zeg uɣamus d uxemmel-nnes, ad tini tiɣuyyitin-nnes s tmagit ɣer midden: (7)

Iwa, ini a Tunaruz! Ini-asen min teɛnid.
Aqqa d aṭṭas i x-am nnan, x yexf-nnem wer tennid!

Ittmuttuy-dd zeg-neɣ Kannuf ɣer yiger n Arif, ɣer tayri i “Buya” yeqqimen tedder d tanettit deg wulawen-nneɣ, zzman s tzemmar-nnes yenti idurar, maca wer yufi bu mamec zi ɣa yeɣḍel amezruy n Buya, nettesla ɣer wezlawi ittemzawar iked yexf-nnes, d tayarzawt x yijjen wakud n wureɣ; yezli am usemmiḍ iked wussan: (8)

Buya, a tagellidt! Min teggid i yewdan?
Cra d aseqsi tejjid, cra sscan s iḍewḍan.
Allaɣ-nnem d ill, aggʷaj-nnem d itran,
Tillawt-nnem tugel ɣer taggut n iẓewran

– Asyuri:

Waxxa nenna, waxxa neḍfes awal x wawal, lebda tettɣima tayri d ijjen taykit ɣer-s adɣar-nnes ɣer merra igduden n umaḍal, maca ɣer-s ula d tazeddiɣt deg yiles d wul d umezruy n yegduden-nni, mkur ijjen mamek ɣer-s isekkʷeḍ, d mamek das-yessrufa d asḥinneb.

Di tumayt n imaziɣen yeqqimen teddar di twengimin-nneɣ, tanfust n “Isli d Teslit”, tamacahut n yijjen tayri ɣer-s azal-nnes, ɣer-s amezruy, ɣer-s ula d ijjen unaruz yemɣar ɣer usirem n imaziɣen, agdud n tayri d wefra.

Karim Kannuf, deg walaɣ n “Reɛwin n tayri” ishucc-dd x-anegh tiḥeryaḍin n tayri, issenxuxel-aneɣ taykitin-nneɣ zegga ttuɣa ṭṭsent, yegga dag-neɣ ul maḥend a nexs ayawya, wer dinni min yellan yif zi tmsexsa tuɣrist (sacré) deg umeddur d izumal n wefgan.

– Imsedwar:

1)Ilur deg 1969 di temdint n Nnaḍur, igaj ɣer tmazirt n Uliman asseggʷas n 1990, yessufeɣ-dd kraḍ n yedlisen merra di tmurt n Lmeɣrib: “Jar wesfeḍ d usennan” 2004, “Reɛwin n tayri” 2008, “Sadu tira tira” 2010.

2)“Reɛwin n tayri”, Karim KANNOUF, Trifagraf 2008, day s 206 n tisniwin (pages), yegga-s aseggem n tira imsermad: Hasan BANHAKEIA d Elhussayen FARHAD zi tgharast n tghuri timazighin, Taseddawit n Wejda. Yurra s isekkilen Alatini d Tifinagh.

3) “Reɛwin n tayri”, tasna wis (48).
4) “Reɛwin n tayri”, tamedyazt n “Axmi tesniɛmired…” tisniwin wis (48-49).
5) “Reɛwin n tayri”, tamedyazt n “A tiwalin nnem!” tasna wis (64).
6) “Reɛwin n tayri”, tamedyazt n “Numidya” tasna wis (85).
7) “Reɛwin n tayri”, tasna wis (22).
8) “Reɛwin n tayri”, tamedyazt n “Buya” tasna wis (80).

Said BELGHARBI
Ajurnal n Tawiza, uṭṭun 160, ɣuct 2010
.

amazigh31@hotmail.com)

Timaynutin

Fser-itt