Tessufeɣ-itt-dd, tɛawed-as tira: Milouda El Hankari
ksiɣ-dd tanfust-a zeg udlis n A. Renisio: “ÉTUDE SUR DIALECTES BERBÉRES DES BNI IZNASSEN, DU RIF ET DES SENHAJA DE SRAÏR. GRAMMAIRE, TEXTES ET LEXIQUE”.1932. Ɛawdeɣ-as tira, maca ufiɣ g-s ij n wawal ur ssineɣ min ixes ad yini “jumaɛ / jumaɛa”.
Tanfust-a, tettadef g weklasi n tira I umi neqqar s tefransist: “humour noir” tessawal x tmslayin qesḥent, maca s usfixex.
Imxumbal n irifiyen aged waɛraben, ttwassnen zi zik, asurif amezwaru i ggin iwdan-a ar waydud a3rab, mmuten. Minzi ur ssinen taɛrabt, maca iɛraban ur din bu lmuckil mala ur ssinen tarifit.
Taɛrabt tetteḥkam, tarifit tteḥkamen x-s.
Leḥkayet I dd-igguren, isemma-tt Renisio “COMMENT ADVINT LA DEBACLE RIFAINE”
Milouda El Hankari
Tanfust n rebεa zi Ayt Weryaɣel
Rebεa n midden zi Ayt Weryaɣelmunen, nnan-as: rwaḥit a nraḥ ar lɣerb. Inna-sen ijjen: ur nessin taεrabt. Inna-sen ijjen: uka necc ssneɣ “ḥna”. Ikker ijjen nniḍen inna-sen: necc ssneɣ beεda “b-elqaduma”. Ikker ijjen inna- sen: ula d necc ssneɣ: “εla el besla”. Ikker wen nniḍen inna-sen: necc ssneɣ: ” nnar a baba aεrab”.
Nnan: ruxa nessen taεrabt.
Uguren-dd ar lɣerb. Usin-dd ar ubrid, ufin dinni ijjen immut. Bedden akid-s. Usin-dd waεraben ayetma-s n wenni i immuten. Ssawalen akid-sen s taεrabt. Nnan-asen: wi inɣin wa? Ikker wenni amezwaru inna-sen: ““ḥna”. Nnan-asen netnin: mizeg? Ikker bab n “ḥna” inna-s i wen nniḍen : Ssiwel cekk twala-inek. Inna-sen wenni: “b-elqaduma”. Nnan-asen: Waεraben-nni: mixef i t-tenɣim: Inna-sen wis tlata: “εla el besla”. Nnan- asen waεraben: Ah.. ya ccmayet, ṭṭfem-ten. Rewlen netnin, udfen deg uxeccab, nnḍen- asen, ur ufin muk asen-ɣa gen.
Ikker wiss tlata, inna-s i wis rebεa: jumaε[1] twala-inek ḥuma a nenjem. Ikker netta wiss rebεa inna-sen:” nnar nnar a baba aεrab”.
Kkren netnin ucen-asen timessi, skemḍen-ten. Qqiment teɣmas-nsen ticemlalin. Nnan-as: tarwa n leḥram, εad ḍeḥḥken.
[1] Ur ssineɣ min ixes ad yini jumaεa /jumaɛ. Gi lasel: jumaﻉ