24.1 C
Nador
Ssebt 27 Yulyu 2024

Tamaziɣt d useqsi n tira

Ɛebdelwaḥed ḤENNU

Yeqqen uxarres n tira n tmaziɣt aked wemxumbel n usekkil. Amxumbel-a yemsebḍa x tlata n yebriden,  kul ijjen zeg-sen man amnus i yerbu wi t-iḍefren. imunas-a, qqnen deg waṭṭas n twalatin ɣer tedyulujit d tsertit (Chaker, 2010: 54), kter zeg weswiẓẓeḍ ɣer min yellan d atiqni (Lounaouci,2006: 168). Aṭṭas zeg yinni i yesserɣen tifawin x usentel-a n usekkil, d manaya i ttwalan. Muḥemmed CCAMI, di tadaft-nnes i yegga x yemxumbal n tira n tmaziɣt, di twalat tamezwarut n tmesmunt n tseddawit n unebdu, yenna deg-s belli astay n ca n usekkil zi tlata-ya n isekkilen i zi nexs a nari tamaziɣt, ittadef deg-s min yellan d asertan, d anamun, d anyiman, kter zi min yellan d atiqni. s uya, afessay n manaya wer ittili illa s werẓam n wemsawal…” (Chami, 1980: 167).

Zi tlata n yeklusay n usekkil i yettemdeḥḥasen x wazzerg n tira n tmaziɣt, kul ijjten zi tarbiɛin i ittḥaman ca n usekkil, mani tetterra astay-nnes. Inni i yeqqaren aqa d asekkil aɛrab i tt-ɣa yeccen, ttwalan manaya yesnejbad ɣer wuɣun n imaziɣen aked ddin-nsen (Khalafi,2000: 59). Zeg uɣezdis nniḍen, inni i yeqqaren belli tamaziɣt wer da mɣar a tt-nari s usekkil-nnes (tifinaɣ), ttwalan-t (asekkil) d lwert n lejdud (Lounaouci,2006: 168), itteqqen iḍennaḍ n imaziɣen aked yiḍa-nsen, itticc-asen min ten-ɣa imeyyzen x yegduden-nniḍen (Khalafi,2000: 59), rni x manaya, d ijj n usekkil yerbu amezruy d ameqqran, asexdem-nnes ad yewc ijj n jjehd i tnettit tamaziɣt (Ameur; Bouhjar; Boukhris; Boukous; Boumalek; El Medlaoui; Iaazzi, 2010: 101). Wer nettettu ɛawed inni i yeqqaren belli asekkil alatan d netta i ɣa inefɛen i tira n tmaziɣt, ttwalan-t yezmer a tt-yejj (tamaziɣt) ad tennurẓem x yedles amaḍlan, d tetiknulujit n jjdid (Abouzaid, 2011: 125), zeg-s, ad terẓem tawwurt n tmetrart (modernité), ad taf amkan-nnes jer tutlayin timeqqranin (Pouessel, 2008).

Zi tannayin i dd-nidar, ittban-dd belli aswaḍ s tiṭṭ n tedyulujit tettejja kul ijjen zeg yinni i yixḍaren asekkil i tira n tmaziɣt, yecqa-t mayemmi i t-yixḍar kter zi min t-tecqa tutlayt i umi ittixḍar asekkil-nni. Amen dd-tusa; mala nrezzu a nari ca n tutlayt, a das-nixḍar asekkil i ɣa yeshewnen tiɣri-nnes d tira-nnes; Ula d axarres-nneɣ ittxessa-t ad yili di tutlayt-nni i umi nettixḍar asekkil, kter zi min ɣa yili i ddin niɣ i tnettit niɣ i umezruy…

Da, wenni i yeqqaren aqa xarrseɣ g usekkil-a, minzi xseɣ tutlayt ad tali, ad teṭṭef di tutlayin timeqqranin n umaḍal, yif i tmaziɣt x wenni i ɣa yinin: ad ixḍareɣ asekkil ḥma iwdan ad ilin udsen ɣer ddin, niɣ ḥma wer ttnesrurufen zeg umezruy-nsen d tnettit-nsen…

  1. Asekkil i tutlayt? niɣ asekkil i tnettit d umezruy?

Ttwassnent tmura n ugafa n Tefriqt d Sseḥra d Ssaḥel s usekkil yewta iẓewran deg umezruy, ittɛaqqab ɣer lqern wiss VI qbel i tlalit n Yeccu Lmasiḥ (Chaker, 2002; Chaker, 2008; Chaker 2009; Toudji, 2007:136). Da nessawal x usekkil alibyan (libyque), yettwasemma ammu x “Libya” (La Libye), isem-a i ḍelqen yegrikiyen x Tefriqt (Hachid,2000 : 173; Chaker,2009; Ghaki, 2013; Drouin 2013). Uran yimaziɣen s usekkil-a di cchud n imeḍlan, d weẓru, d ukeccuḍ, d yejdi… zi later i yeqqimen d aqdim merra; dinni nnqec i ufin di “Ɛzib n Ikkis” deg Waṭlas ameqqran, d nnqec n thugga (dougga) di Tunes.

Asekkil-a ibedd usexdem-nnes deg ugafa n Tefriqt zi lqern wiss III awarn i Yeccu Lmasiḥ (Aghali-Zakara, 2014), qqimen illa Yetwargiyen ṭṭfen di tira-nsen ɣer lexxu, semman-tent “tifinaɣ”, tira-ya mserwasent aked tira tilibiyin deg waṭṭas n tmeslayin:

  • aṭṭas n yisekkilen ttawin-dd g wayawya.
  • ttarin manis mma (zi ẓelmeḍ ɣer yeffus, niɣ zi yeffus ɣer ẓelmeḍ, niɣ zi ḍḍher ɣer tisi, niɣ zi tisi ɣer ḍḍher),
  • aklasi-ya n tira deg-s illa targalin, ttarin-tent bla yiɣriten.
  • wer beṭṭin jer tguri d tguri s lxawi.

S uya, tifinaɣ d ijj n usekkil yeqqen ɣer tira tilibiyin (Aghali-Zakar 2014), ssexdamen-tent yetwargiyen bac ad arin tibratin d tiquḍaḍin waha (s drus n yisekkilen), xmi ttexsen ad arin min yellan d azegrar, swaẓẓaḍen ɣer ca n usekkil-nniḍen, niɣ ɣer ca n tutlayt nniḍen (Galand 1999), asekkil-a, amen i t-ittwala Lionel Galend;  wer yelli d asekkil i tira, maca d ijj n tirart ttekkren-dd x-as iḥenjiren zi temẓi, ttbeddalen zeg-s yiḥudriyen tibratin jer-asen (Galand 1999). Rni x manaya, tifinaɣ i ssexdamen Yetwargiyen, msebḍant zeg wemkan ɣer wenniḍen, nezmer a nini belli ɣer-sen isekkilen msebḍan, maca aklasi n tira d ijjen (Casjus 2011).

Aseggʷas n 1968, ad munen yimeɣnasen d iqbayliyen di Paris, ḥma ad sbedden ijj n tmesmunt semman-tt “agraw n imaziɣen” L’académie berbère (Lafkioui 2013). Aked imeggura n 1969, d yimezwura n 1970, a dd-banent tfinaɣ s yijj n wudem d jjdid (néo-tifinagh), ɛedlen deg-sent aṭṭas ḥma a dd-asent aked nnuṭq n teqbaylit (El Barkani 2010:71), s uya, saqaren-dd aṭṭas n yisekkilen d imaynuten ɛemmers ma ttuɣa-ten di tfinaɣ qbel (Ameur; Bouhjar; Boukhris; Boukous; Boumalek; El Medlaoui; Iaazzi, 2010:31-32). Amen dinni isekkilen i umi beddlen cckel, d yisekkilen nneɣnit rrin-ten ad ṭṭfen amkan n yeɣriten (voyelles) awarn i umi ttuɣa tifinaɣ tiqdimin wer deg-sent ssexdimen ca iɣriten. Saqaren-dd ɛawed ijj n tmatart (^) i tussi (la gémination), d waṭṭas n ubeddel.

Deg useggʷas n 2003, yeksi IRCAM isekkilen-a s yexf-nsen (néo-tifinagh), aked cwayt n ubeddel, uca yessewjed-aneɣ-dd udem n tfinaɣ i yettwasemman “Tifinagh-IRCAM”. Da ttemrusan yiseqsan: tifinaɣ-a n jjdid, awarn i umi nedwel nbeṭṭa tiguriwin ijten x tenniḍen s lxawi, awarn i umi nedwel nesbana tussi di tira, awarn i umi nedwel nbeṭṭa jer tergalin s yeɣriten, awarn i umi i dd-nsaqar xir-rebbi n yisekkilen d jjdid, awarn i umi nedwel nettari zi ẓelmeḍ ɣer yeffus waha… awarn i kulci manaya, ma aqqa-neɣ arendad i tfinaɣ d tifinaɣ?, niɣ aqqa-neɣ arendad i yijj n weklasi n usekkil ilul-dd aseggʷas n 1970 di Paris, zi ssenni ḥellqen-as cwayt di Rrbaṭ aseggʷas n 2003?

Yeqqar Miloud Taifi:

“Le tifinagh promu par l’IRCAM est de ce fait introuvable, à moins que les décideurs de L’Institut aient découvert un système d’écriture qui aurait échappé à la vigilance des chercheurs. Rien n’est moins sur, car en réalité, il s’agit du néo-tifinagh. Une invention pure et simple qui date des années 70, c’est à dire dans l’histoire actuelle. Des milieux kabyles parisiens ont essayé à partir des données du lybique et de l’écriture touarègue de construire un système complet, en ajoutant des symboles et pour les consonnes manquantes et pour les voyelles…” (Taifi 2008).

Astay n tfinaɣ i tira, din awarn-as ijj n lxawi n tnettit, din awarn-as taykit s unufsel zeg umezruy mala wer nuri s tfinaɣ. s uya;

  • tifinaɣ = amezruy
  • tifinaɣ = tanettit
  • tifinaɣ = neccin (imaziɣen)

Tlata-ya n teksulin (Équations), d nitenti i yettejjan aṭṭas n yimeɣnasen d yimerzuten ad senjebden ɣer usekkil n tfinaɣ, ttwalan-t yerzef-dd zeg yiḍennaḍ yiggʷjen, yezleɣ-dd s ddqel n umezruy, ttwalan-t am ca n uqubbu i di tettban tmaziɣt di tefraz-nnes, di tnettit-nnes, mɣar a das-aggʷjen, ttnesrurufen zeg umezruy, ttnestafen zi tnettit… maca di tidet, wa, yallah d ijj n lḥamas (l’enthousiasme) (Galand 1999), wer dd-itterri bu iḍennaḍ yiggʷjen, anict n min daneɣ-ɣa yeqbes deg yijj n teɣmert, mani i ɣa nbelleɛ x yexf-nneɣ ijj n ubelleɛ yezmer a daneɣ-ineɣ (Taifi 2008).

Amen neẓra qbel, imaziɣen deg ugafa n tefriqt, llfen i tfinaɣ zi lqern wiss III awarn i Yeccu Lmasiḥ, waxxa qbel ma a das-llfen, wer daneɣ-dd-jjin bu ca n yeḍrisen d imeqqranen, anict n min dd-jjin tifyar (phrases), ccɣel n tebratin d tiquḍaḍin, ca iwḍen ad fehmen lmeɛna-nnes, ca yeqqim ɛad amenni. Kumasan yimaziɣen ad arin tutlayt nsen s usekkil aɛrab zi lqern wiss VIII, zegga i dd-udfen waɛraben ɣer tmura n ugafa n tefriqt. uran deg waṭṭas n yegran n tussna, amen uran ula di ddin, amecnaw lquran n ibureɣwaṭiyen (Chaker 1996). Amen uran ɛawed s usekkil alatan zi lqern XIX, aked trezzutin n yikulunyaliyen. Asekkil-a i ɣer yella lexxu ijj n ddqel d ameqran di tira n tmaziɣt, minzi aṭṭas n min yettwarun zeg-s i yella, la deg yiger n tsekla niɣ deg yiger n tesnilest, niɣ deg usexdem-nnes di tseddawitin d wammasen n trezzutin, d usexdem-nes deg wazzerg n usneɣmes d tracciwin n wemsawaḍ anamun…

Zzat i manaya, ittɣima useqsi: mayemmi tifinaɣ? Ma ḥuma a tent-negg d waf n tnettit d umezruy? niɣ d tidet d asekkil i ɣa ixedmen tutlayt tamaziɣt?  

2Qbel i wemseksi, awarn i wemseksi!

Amseksi n usekkil wer dd-igeɛɛed zi tisi n tegdurt al umi texs tmaziɣt ad tadef ula d nettat ḥuma ad temdeḥḥas aked tutlayin nniḍen i yellan di ssuq n yilsawen di Lmeɣrib, awarn i yinaw n Wajdir (17 zi kṭuber 2001) d uḍahir n wesbeddi n usinag ageldan n tussna tamaziɣt , al umi texs ad teṭṭef amkan-nnes g wazzerg n uselmed d izurag nniḍen n yedles d tsertit… Qbel, ttuɣa ttarin yimaziɣen iḍrisen-nsen iseklanen s usekkil aɛrab d usekkil alatan, asexdem n usekkil n tfinaɣ qbel i usbeddi n Ircam ttuɣa-t yudrus s waṭṭas, niɣ zemreɣ ad iniɣ ɛlayen ttuɣa-t d walu qeɛ. Di Arif, beddu n uzemmem n tmaziɣt ttuɣa-t s usekkil aɛrab, s linjil n Lyasuɛ Lmasiḥ i dd-yeffɣen di Lundun aseggʷas n 1887, zi ssenni, ttasen-dd yeḍrisen i zemmemen yiruppawiyen di beddu n lqern XIX s usekkil alatan, ameknaw Sarrionandia d Renissio d Biarnay… a nraja al beddu n ttesɛinat, xenni i dd-ɣa sfuffyent tira deg yedlisen s usekkil aɛrab, aked wamud n Sellam Ssemɣini “Ma tukid aked leḥriq-inu” aseggʷas n 1992, d wamud n yezlan n Ḥmed Zzeyyani “Ad ariɣ deg weẓru” i dd-yessufeɣ aseggʷas n 1993, d wamud n Saɛid Lmusawi “yesfuffi-dd uɛeqqa” aseggʷas n 1994, xenni ɛad i dd-ɣa yas wedlis amezwaru i yuran s usekkil alatan, netta d amud n yezlan n Lwalid Mimun “zi radjaɣ n tmurt, ɣer ruɛra ujenna”, yeffeɣ-dd aseggʷas n 1994. Maca qbel ma a dd-ffɣen yedlisen-a, ttuɣa dinni tisurifin i tegga tmesmunt n “Linṭilaqa ttaqafiya” aseggʷas n 1979, s wesmuni n tqessisin n waṭṭas n yezlawiyen urant s usekkil alatan d usekkil aɛrab. Wer nettettu ɛawed min smunen yimerzuten n tsekla d tesnilest, di trezzutin-nsen i ggin x tmaziɣt n Arif. Asekkil n tfinaɣ, wer dd-ittbin deg wazzerg n uzemmem n tsekla di Arif al aseggʷas n 2005, aked wamud n Saɛid Aquḍaḍ “Tiqqedt”, i dd-yefser usinag ageldan n tussna tamaziɣt s tnayen n wudmawen n tira: udem n tfinaɣ d wudem n usekkil aɛrab. Dinni ɛawed idlisen ffɣen-dd s usekkil n tfinaɣ waha, ssufɣen-ten-dd yimerzuten n usinag ageldan n tussna tamaziɣt, merra qqnen ɣer tsekla n yimeẓẓyanen. Ameknaw min yura Ɛebdesslam Xalafi : “Ikfar anaẓur” 2005, “Istis n tmurt” 2007, “Tarwa n tmurt” 2008, “Tifyur d tiftafukt” 2008, “tamurt n tcuni” 2012, “Tizlatin n tejḍiḍin” 2019. D tmezgunin n yimeẓẓyanen i yura Fuad Aẓerwal: “Imma” 2007, “Tawuri tuf” 2008, “Arbaten d wasif” 2008, “Tageldunt d tledjikt tazeggʷaɣt” 2015. D tzemmar i tegga Bucra Lberkani deg yiger n tezlatin d tenfas n yimeẓẓyanen: “Tizlatin n yimeẓẓyanen” 2013, “Tinfusin n yimeẓẓyanen” 2013. Wer nettettu iḍrisen i dd-yusin deg yedlisen n inelmaden “Tifawin a tamaziɣt”.

Ittɣima a nini belli taqbaylit, mala nesmqudda-tt aked tmaziɣin nniḍen deg ugafa n Tefriqt, d nettat i ɣer yella yijj n umezruy yufes, n tira s usekkil alatan, werten-t zi terzutin i ggin yefransisen d yeqbayliyen i yeṭṭfen asafu n tira awern-asen. Zeg yimezwura i yuran taqbaylit s usekkil alatan, dinni Shaw di teḥkayt n umuddu  “le récit du voyage” aseggʷas n 1738, zi ssenni ittas-dd Hanoteau 1858 i yessun abrid amezwaru n tira s usekkil alatan (Amaoui 2016: 120), dinni ɛawed G.Huyghe 1901… zi ssenni ttasen-dd ca n yeqbayliyen i ɣa yerren taynit i tutlayt-nsen, a tt-arin, a zeg-s arin, ameknaw Boulifa d Ben Khouas d Ben Sedira d Cid Kaoui… d yefransisen i dd-yusin aked yimezwura n lqern XX, ameknaw R.Basset d H.Basset d A.Roux d A.Picard… (Chaker 1984: 55,56).

S lxezrat-nneɣ ɣer min yuran s tmaziɣt, nettaf min yellan s tfinaɣ waha yudrus, nettaf-it ɛawed yeqqen ɣer tsekla n yimeẓẓyanen waha (tinfas d tezlatin d tmezgunin), maca min dd-ssufuɣen yinni ittarin tamaziɣt, iɣelleb x-as usekkil alatan, dinni min dd-itteffɣen ɛawed s usekkil aɛrab i idewlen ittɛaqqab usexdem-nnes di tira n tmaziɣt ɣer deffar, amen dinni idlisen i dd-itteffɣen s tnayen n wudmawen n tira; tifinaɣ d ulatan niɣ di drus n twalatin; tifinaɣ d usekkil aɛrab.

3- Tifinaɣ, i tmaziɣt? Niɣ ḥuma ad yenfekk umenɣi?

Amen neẓra, astay n usekkil wer ittili ca jer yifassen n yinni ixeddmen deg wazzerg n tutlayt, anict n min ittraja tafḍist n tsertit d tedyulujit a zeg-s dd tehwa d tikti x uzellif n tutlayt. Astay n usekkil n tfinaɣ, yebda-dd ɣer umezwaru d amseksi jer wawmaten, qbel i x-asen dd-ɣa xeccen yayt n tedyulujit n tmeslemt ḥuma a dd-xergen tawwurt n usentel-a, ad ssekkren ula d nitni ḥaylala ḥuma ad xsen ad ssidfen asekkil aɛrab. (Elmedlaoui 2007).

Awarn i uḍahir n wesbeddi n IRCAM, ttuɣa dinni ijj n umseksi x usekkil, mradafen deg-s yimeɣnasen d yimerzuten n tmaziɣt di win jer-asen, s texzarin wer bnint ca x tmessna, anict n min bnant x wesyeddi n jjehd d wezlay n ufus. Minzi ttuɣa dinni wi ixezzaren ɣer wesbeddi n IRCAM, am ca n usiɣi n ufus tegga-t ddewla i yimaziɣen, minzi teggʷed zi jjehd n umussu amaziɣ! (Elmedlaoui 2007).

Ajbad-a x yiɣess, x usentel n “minzi i ɣa nari tamaziɣt”, yeswiẓẓeḍ zi leswar n IRCAM, ɣer weḥsin n tmesmunin timaziɣin, i ɣa imunen di temdint n Meknas, ḥuma a ssenni dd-ffɣent s yijj n ulaɣi ass n 05 zi kṭuber 2002, ttettren deg-s ad yili ulatan, d netta d asekkil n tira n tmaziɣt. awarn i manaya s drus, a dd-yeffeɣ yijj n ulaɣi nneɣni sinyint deg-s 65 n tmesmunin, ttettrent bac ad yili usekkil aɛrab d netta i tt-ɣa yeccen deg wazzerg-a n tira n tmaziɣt. s manaya, yemmerni jjehd n tebridt i ittettren asexdem n usekkil aɛrab, awarn i umi d nettat i ttuɣa yellan d tabridt ɣer-s drus n yewdan i ɣer-s yesnejbaden. Yemmerni ddexxan n umenɣi-ya n usekkil s wadaf n yisertanen i yeksin tayedyulujit n tmeslemt, amecnaw Ḥmed Rrisuni, amɣar n Ttewḥid Wel’islaḥ, i yessekken tabrat i Muḥemmed Cafiq i ttuɣa yellan x yexf n usinag, yeqqar-as belli astay n ulatan, d amẓeryaḍ deg weḥsin n uḥewwas, d ijj n westay d akulunyal! (Elmedlaoui 2007).

Lumi ruḥen bac ad cedden awal x man asekkil i ɣa yilin i tira n tmaziɣt, iwḍen ɣer westay (vote), di twalat tamezwarut, ttuɣa dinni amradas jer tfinaɣ i dd-yiwyen 14 n yibunetwen, d ulatan i dd-yiwyen 13, qqimen 5 yiwey-iten-dd usekkil aɛrab. Awarn i umi ufin taɛejjajt tekker, asekkil alatan wer yezmir ad yeɛdu, dewlen ɣer westay i twalat wiss tnayen, mani i tedwel tendut n tfinaɣ tehwa, s 28 n yipuntuten, aked 8 i usekkil alatan (Abrous 2017: 275).

Yeqqar Ḥmed Ɛasid, belli Asinag ageldan n tussna tamaziɣt yessili rray-nnes ɣer ujellid, awern-as yesmun-dd imɣaren n ikabaren isertanen, akid-sen imcawren n ujellid; Muḥemmed Muɛtasim d Meẓẓyan Bellefqih, uca yessers-asen-dd rray n IRCAM. 31 n yikabaren merra qeblen, tnayen i yeqqimen ugin, akabar n listiqlal d PJD. (Assid 2020). Zi 10 febrayer 2003, yedwel tifinaɣ d asekkil unsib i tira n tmaziɣt.

Ixḍaren tifinaɣ, urid minzi d ijj n usekkil yeksi tanettit, niɣ yewta iẓewran deg umezruy, manaya ittɣima d awal txess-it aṭṭas n tidet. Asekkil n tira n tmaziɣt ssidfen-t deg yijj n umenɣi, uca ssidfen-dd tifinaɣ ad txeyyeḍ s ufilu acemlal, ḥuma kul ijjen ad yeqqim di lxaḍer-nnes. Da, tifinaɣ d afilu acemlal, d aman i yesxesyen timess n usekkil, ddexxan-nnes ssilyen-t yimaziɣen ɣer umezwar di win jer-asen.

4- Imɛunnaj n tfinaɣ?

Lexxu aqqa-neɣ arendad i tnayen n yebriden: ijj n webrid yeqqar belli negga mliḥ umi nixḍar tifinaɣ, minzi d ijj n usekkil-nneɣ, maca a daneɣ-yawi aṭṭas n wakud. Abrid nniḍen ittwala belli tifinaɣ tehwa-dd x weɛrur n tmaziɣt, d ijj n ddqel wer tzemmer a zeg-s tessurf, d ijj n ddqel i tt-ɣa yesberken ɣer tmurt, kter zi min zeg-s ɣa yali ḥuma ad teṭṭef amkan-nnes jer yilsawen.

Xmi nxezzar ɣer yipanuten i yuran s tfinaɣ x wudmawen n tedbilin (Administrations) d tsuda (institutions) d yebriden … nettaf deg waṭṭas n twalatin sseɛbubbuzen isekkilen n tfinaɣ, ttsaqaren-dd awal wer yezmir ḥedd a t-iɣer, wer ɣer-s ula d ijj n lmeɛna,  niɣ ttarin isem s taɛrabt niɣ s tefransist, ttejjan-t amenni, uca qellben-t ɣer yisekkilen n tfinaɣ. amen tesskan tfelwit-a:

ⵍⵃⴽⵊⵢⵏ ⵍⵀⵖⵙⴼⴽⴷ ⵍⵀⴳⵎ            (1)مدرسة العرفان الابتدائية  
ⴷⴻⵍⴻⴳⴰⵜⵉⵄⵏ ⴷⵓ ⵜⵄⵓⵔⵉⵙⵎⴻ             (2)مندوبية السياحة
ⴱⵄⵔⵜⵉⴻ                           (3)خروج
ⵜⴰⴼⵕⴰⵏⵚⵉⵚⵜ ⵜⴰⵎⴰⵣⵉⵖⵜ ⵜⴰⵄⵔⴰⴱⵜ   (4)مجمع الصناعة التقليدية

Zi min ittbanen, ismawen n imukan-a, wer ttwaggen ca s tfinaɣ ḥuma a ten-iɣer umaziɣ, ad yessen min ɛnan. Da, axmi i daneɣ qqaren: mala texsem ad tessnem min teɛna tsudut-a (institution), aqqa-tt dinni tura s taɛrabt d tefransist, ma tamaziɣt, negga-tt da maḥend ad qqimen yimaziɣen di lxaḍer-nsen waha, tifinaɣ negga-tent da, ḥuma xmi i deg-sent ɣa xzaren yimaziɣen ad akan s tnettit!. Axmi tamaziɣt wer nexs bu a zeg-s nɣer, a zeg-s nessen, nexs ad teqqim d taɛessast n taykit-nneɣ, a deg-s nettwala tifraz n tnettit-nneɣ, am ca n ufuṭu n tḥennat, nugel-it deg wexxam ḥuma a tt-dd-nettfekkar zi twalat ɣer tenniḍen.

Meɛlik i ttuɣa ismawen n yimukan i uran s tfinaɣ, uran-ten s usekkil alatan, wer zemmren ca a deg-sen ggen ilefaten-nni n yifayuten, minzi asekkil alatan yettwassen ɣer yewdan merra, lɛib di tira-nnes deɣya ad iban. Wer zemmren ad arin: “ⵍⵃⴽⵊⵢⵏ ⵍⵀⵖⵙⴼⴽⴷ ⵍⵀⴳⵎ” niɣ “ⴷⴻⵍⴻⴳⴰⵜⵉⵄⵏ ⴷⵓ ⵜⵄⵓⵔⵉⵙⵎⴻ ”… minzi merra wenni i dd-ɣa yekken a tt-iɣer, ad yessen illa d abusar.

Sennej i manaya, imeɣrabiyen ssalayen di ccan n tefransist, s uya, lebda, deg yemsagaren zzat i kamira, nettaf inni i yessawalen ddarija, ttexsen a dd-ssidfen awalen n tefransist, ḥuma a dd-banen deg yijj n weswir yuɛla. Amenni ula d asekkil alatan i zi nnumen ttarin tafransist d teglanzit…, ttwalan-t d ijj n usekkkil ɣer-s ccan x usekkil aɛrab. Di twengimt-nsen, yeksi usekkil alatan ijj n temkant tuɛla x tenni i yeksi usekkil aɛrab. S uya, mala nura ipanuten d wudmawen n tedbilin s usekkil alatan, waxxa ggin-t adu usekkil aɛrab (amen i das-tteggen i tfinaɣ), waxxa uran-t s tira d tizzdadin x tinni i zi uran taɛrabt (amen i das-tteggen i tfinaɣ), waxxa min ma ggin-as, ittɣima usekkil alatan yuɛla x taɛrabt, ula d tutlayt i yerbu ittɣima ɣer-s ccan-nnes.

Zeg uɣezdis nniḍen, isekkilen n tfinaɣ mquddan di tira-nsen, wa wer yeɛdu wa, illa asekkil “ⴰ” i yellan d ameẓẓyan. S uya, bac ad teɣred aṭṭas n yeḍrisen di twala d ijjt, tessaḥaled tiṭṭawin, minzi wer dinni bu yisekkilen mseɛdun di tiddi ḥuma ad jjen taguri deɣya tettmeksi-dd ɣer tiṭṭ. Rni x manaya, dinni aṭṭas n yisekkilen ttawyen-dd deg wayawya, ttemxerwaḍen deg-sen yiḥenjiren imeẓẓyanen, amecnaw: ⵡ d ⵎ, ⴽ d ⵇ, ⵕ d ⵚ, ⴱ d ⵀ, ⵔ d ⵙ.

Wer nettettu ca ɛawed belli deg yismawen n yewdan niɣ n yimukan, ittili usekkil amezwaru d ameqqran (Majuscule). Ameknaw: “Anir, Tifawt, Temsaman, Fransa…” , maca s tfinaɣ, wer nzemmer ca a ten-nari s usekkil d ameqqran, minzi tifinaɣ wer deg-s ca, s uya ttɣiman amenn: “anir, tifawt, tmsaman, fransa”. Manaya, ittaweḍ a daneɣ yegg imxumbal am min nettwala di tfelwit-a:

ẓriɣ Taziriⵥⵕⵉⵖ ⵜⴰⵣⵉⵔⵉ  Taziri: isem n tḥenjirt
ẓriɣ taziriⵥⵕⵉⵖ ⵜⴰⵣⵉⵔⵉ taziri: deg ujenna
Maca icmlaln, kulci ccin-t dinni!  ⵎⴰⵛⴰ ⵉⵛⵎⵍⴰⵍⵏ, ⴽⵓⵍⵛⵉ ⵛⵛⵉⵏ ⵜ ⴷⵉⵏⵏⵉ! icemlalen: iwdan d icemlalen
Maca Icmlaln, kulci ccin-t dinni!  ⵎⴰⵛⴰ ⵉⵛⵎⵍⴰⵍⵏ, ⴽⵓⵍⵛⵉ ⵛⵛⵉⵏ ⵜ ⴷⵉⵏⵏⵉ! Icemlalen: isem n ddcar

Nettwala belli asekkil alatan, yezmer a daneɣ-yessiweḍ bac a nefrez jer “Taziri” isem n tḥenjirt, d “taziri” i yellan deg ujenna, yezmer a daneɣ yessiweḍ a nefrez jer “icemlalen” i yellan d iwdan, d “Icemlalen” i yellan d isem n wemkan. Manaya wer izemmer ca usekkil n tfinaɣ a t-yegg.

5- Ɣer umeggaru

Arendad i min nezra, zi texzarin i ittrebban tsa x tfinaɣ ḥma ad qqiment d aɛessas n umezruy d tnettit, waxxa wer zeg-sent tessuruf tutlayt ssa al diha, amen tzemmer ad tessurf s usekkil alatan, ttwaliɣ tira n tmaziɣt, udfent s tfinaɣ deg yijj n tmesseḥsart tesseggur ɣer weqqan. Manaya, yeḥdaj ijj n uxarres yemɣar, d wedwal ɣer min negga s tfinaɣ zi 2003 al lexxu. A nenneḍ, a nenneḍ, a naf belli wer tt-ittett illa usekkil alatan.

Tisedwalin:

ABOUZAID, M.,(2011) : “Politique linguistique éducative à l’égard de l’amazighe (berbère) au Maroc : des choix sociolinguistiques et didactiques à leur mise en pratique”, (Thèse de doctorat sous la direction de Jacqueline BILLIEZ) Université de Grenoble.

ABROUS, N., (2017) : “L’enseignement de berbère : Analyse comparée Algérie/Maroc”, (Thèse de doctorat sous la direction de Salem Chaker), Aix-Marseille Université.

AGHALI-ZAKARA, M., (2014) : “Didactique du passage de l’oral à l’écrit au Sahel – Langue touarègue” – Quaderni di Studi Berberi e Libico-berberi 3, “Langues et littérature berbères :Développement et standardisation”. Università degli Studi di Napoli “L’orientale” Diparimento Asia, Africa e Mediterraneo, Napoli.  

AMAOUI, M., (2017): “Le processus de grammatisation du Kabyle” (Thèse de doctorat sous la direction de Mohamed Akli HADDADOU) Université de Mouloud Mammeri de Tizi-Ouzou.

ASSID,A., (2020): Amsawal aked “Akalpress”. https://www.youtube.com/watch?time_continue=546&v=vzd3B873e6Y&feature=emb_logo

CASAJUS,D (2011): “Déchiffrages. Quelques réflexions sur l’écriture libyco-berbère”, Afriques, débats, méthodes et terrains d’histoire. http://afriques.revues.org/688

CHAKER, S., (1984): “Textes en linguistique berbère”, Paris, CNRS.

CHAKER, S., (1996) : “Écriture (graphie arabe)”, Encyclopédie berbère XVII : 2580-2583 CHAKER, S., (2002), “Variétés des usages libyques : variations chronologiques, géographiques et sociales”, Antiquités africaines, 38-39, pp. 267-273.

CHAKER, S.,  (2008) : “Libyque : écriture et langue”, Encyclopédie Berbère XXVIII-XXIX : 4395-4409

CHAKER, S., (2009) : “Langue et littérature berbère”,Clio. https://www.clio.fr/bibliotheque/langue_et_litterature_berberes.asp

CHAKER, S., (2012) : “la codification graphique du berbère: Etat des lieux et enjeux”, Actes du coloque international: “la standardisation de l’ecriture amazighe”, Boumerdès, du 20 au 22 Septembre 2010, “aslugen n tira n tmaziɣt”, Borj-Bou-Aririj, 27 et 28 Decembre 2010, publications de HCA, pp. 53-70.

DROUIN, J., (2014) : “Les  écritures libyco-berbères de Carthage à nos jours”, Memoire de l’Académie des Sciences, Inscriptions et Belles-Lettres de Toulouse le 24, Volume 176, 19e série – Tome V, pp : 41-65. 

El BARKANI, B., (2010),: “Le choix de la graphie tifinaghe pour enseigner, apprendre l’amazighe au Maroc: conditions, représentation et pratiques”, (Thèse de doctorat soutenue sous la direction de Marielle RISPAIL), Université Jean Monnet – Saint-Etienne.

GALAND, L., (1999) : “L’écriture lybico-berbère” Sahara, 11, pp. 143-145.

GHAKI, M., (2013) : “Le libyque”, Revue Tunisienne d’Archéologie nʷ 01.

HACHID, M., (2000): “les premiers berbères, entre méditerranée, Tassili et le Nil” , Ina-yas/ Edisud, Aix-En-Provence.

LAFKIOUI, M., (2013) : “La question berbère : politiques linguistiques et pratiques langagières”, Langues et cité, Nʷ23.

LOUNAOUCI, M., (2006) : “Le support graphique: choix technique ou idéologique”, Acte du 1er colloque sur l’aménagement de tamazight: “Tamazight langue nationale en Algérie: Etats des lieux et problèmatique d’aménagement”, Sidi Fredj, 05-07/12/2006, publications du Centre National Pédagogique et Linguistique pour l’Enseignement de Tamazight, Alger, PP. 167-177.

POUESSEL, S., (2008) : “Écrire la langue berbère au royaume de Mohamed VI: les enjeux politiques et identitaires du tifinagh au Maroc”, Revue des Mondes Musulmans et de la Méditerranée, Université de Provence, 124, pp.219-239.

TAIFI, M., (2008) : “Tifinagh la phénicienne et la conception villageoise de l’Amazighité”, Actes du coloque international: “Identité, langue et Etat”, Bibliothèque Nationale d’Algérie El Hamma, Alger les 18/19 et 20 mars 2003, “La permanence de l’architecture amazighe et l’évolution des cités en Algérie”, Ghardaia les 21/22 et 23 avril 2003, HCA, pp. 123-132.

TOUDJI, S., (2007) : “Ecritures libyco-berbères : Origines et évolutions récentes”, Actes du coloque international: Le libyco-berbère ou le Tifinagh : de l‘authenticité à l‘usage pratique, 21-22 mars 2007, au Centre de Presse d‘El-Moudjahid, Alger, HCA, pp. 131-152.

عبد السلام خلفي (2000): “اللغة الأم وسلطة المأسسة: مبحث في الوضعية اللغوية والثقافية بالمغرب“، مطبعة أمبريال، الرباط.

محمد الشامي  (1980) :” إشكالية الكتابة الأمازيغية، أعمال الدورة الأولى لجمعية الجامعة الصيفية بأكادير تحت شعار “الثقافة الشعبية، الوحدة في التنوع” من 08 إلى 31 غشت 1980.

محمد المدلاوي المنبهي (2007): فصيلة الأسئلة المغيَّبة في النقاش حول حرف كتابة الأمازيغية، الحوار المتمدن-العدد: 1998 – 2007،                              http://www.ahewar.org/debat/show.art.asp?aid=104891&r=0

مفتاحة عامر؛ عائشة بوحجر؛ فاطمة بوخريص؛ أحمد بوكوس؛ عبد الله بومالك؛ محمد المدلاوي؛ المهدي إعزي، (2010): “خط وإملائية الأمازيغية“، ترجمة فؤاد ساعة، منشورات المعهد الملكي للثقافة الأمازيغية.

ميلود التوري (2009): “سلسلة تاريخ اللغات، الحلقة الأولى: الأمازيغية و الفينيقية وبينهما العبرية و اليونانية” ، مطبعة Rabat net، ط 1.

ظهير شريف رقم 299-01-1 (17 أكتوبر 2001) صادر في 29 من رجب الخير 1422 يقضي بإحداث المعهد الملكي للثقافة الأمازيغية. الجريدة الرسمية رقم 4948 الصادرة يوم الخميس 1 نونبر 2001.

Timaynutin

Ɛebdelwaḥid
Ɛebdelwaḥid
Abdelouahid Hennu

Fser-itt